Minu hinges ei ole raskust
Sõnade lahkuse jaoks ei ole pehmust
Ma ei saa neid kinni püüda ühte ruumi
Nad valguvad veena mu pealt

Mu silmad on tuled ja kui needki sulen
Selleks ajaks kui unistan
Puutun su mänglevat suve


Vähemalt seal võtavad asjad jumet
Samas hinges tuhk ja inglid
Ja kui lõpuks uinun
Seal kus seisan su unedes
Lausub keegi kes tuleb

Ma kõigun äärmusteni
Su elavais jumes
Su unedest kuuludes sulle
Ära ärka kui tulen
Muidu kustuvad tuled