Kas see on aeg mis tiksub?

Ma elan universumis, mis on üks pikk koridor.Tal ei ole lõppu ega algust. Ei lage ega põrandat.On ainult seinad, millest võid läbi astuda. Need kõik on üks ja sesama. Valgus ees, pimedus järgi. Teel kohtan inimesi ja neist koosnevaid takistusi. Mõned kõnnivad minuga koos. Ühed jäävad maha ja teised kiirustavad ette. Minul ei ole kiiret, sest ma tean, et koridori lõppu ei jõua ma nigunii. Seda ei ole. Seisan seintega ajatus ruumis milles on kõik hetked mis on kunagi olemas olnud, ja need mis tulevad minujaoks. Olen energia mis eksisteerib, või valgus mis on energia. Kõik on valgus! Valgust ei saa kuhugi lukustada, sest see lukk oleks ka energia. Universumil pole lõppu, on ainult ajatu aeg, mis eksisteerib ühtse hetkena lõpututes hulkades koos minuga.